07.08.2023

Ekspert: mida teha, kui sul tekib võlg?

Eestlaste maksekäitumine püsib üldiselt heal tasemel, kuid keegi meist ei ole lõplikult kaitstud selle eest, et võetud kohustused ühel hetkel üle jõu käima hakkavad. GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa selgitab kogemustele põhinedes, millised on võlgniku suuremad ohud ja kuidas sellest olukorrast võimalikult lihtsal viisil välja tulla.

“Suurim viga, mida võlgnevuse tekkides tehakse, on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Samas ütleb juba rahvatarkuski, et võlg on võõra oma ning varem või hiljem tuleb see tasuda. Mida hiljem probleemi endale tunnistada, seda kallimaks see protsess muutub,” rõhutab GS Core juht Sofia Kirsimaa, miks on inimese jaoks väga oluline võlgnevuse tekkides olla kättesaadav ja asuda koheselt tegutsema.

Võlgnevus tekib, kui arve maksetähtaeg on möödunud ja klient ei ole arvet õigeaegselt tasunud – selline olukord võib tegelikult juhtuda meist igaühega, kasvõi tähelepanematusest või hooletusest. Maksetähtaja möödudes saadetakse võlgnikule meeldetuletus ja arve tasumiseks antakse lisaaega, mis annab võimaluse võlgnevus esimesel võimalusel likvideerida. Kui klient seda võimalust ei kasuta, siis toimub juba lepingu lõpetamine ning probleemile hakkab lahendust otsima inkassofirma. Siin lisanduvad võlgnevusele ka sissenõudmiskulud 30-50 euro ulatuses. “Mida kauem tagasimaksete alustamisega venitada, seda suuremaks kasvab ka summa ja võlgnevusele lisandub veel viivis,” kirjeldab Kirsimaa. Ta selgitab, et lisaks aina kasvavale summale avaldatakse selline võlgnevus ka Maksehäireregistris, mis vähendab märkimisväärselt inimese võimalusi soetada edaspidi krediiditooteid või sõlmida näiteks telekommunikatsiooniteenuste lepinguid.

Nii inkassoteenuse pakkujate kui ka võlgnike enda huvides on makseprobleem lahendada kohtuväliselt, näiteks tasudes maksegraafiku alusel. Kui kohtuvälised läbirääkimised ja maksegraafikute pikendamised tulemust ei too, tegeletakse probleemiga edasi kohtumenetluse raames, millega kaasneb inimese jaoks taaskord summa kasvamine riigilõivu ja menetluskulude näol. “Kohtuotsuse kinnitamise järel tuleb kliendil võlgnevus korraga ära tasuda või sõlmida kohtulik kompromiss otsuses toodud summa tasumiseks graafiku alusel. Kokkuleppe saavutamata jäämise korral antakse võlgnikuga tegelemine üle juba kohtutäiturile, mis toob lisaks täitemenetluse kuludele kaasa seadusest tuleneva ohu nii vara, töötasu kui ka pangakontode arestimiseks,” kirjeldab Kirsimaa kohtuliku võlamenetluse protsess. Kirsimaa tõdeb, et kõikide olemasolevate võimaluste juures on maksehäire muutumine kohtulikuks võlamenetluseks võlgniku jaoks kallis, ajakulukas ja stressirohke.

GS Core tegeleb inkassoteenuse pakkumisega, võlaportfellide ostmisega ja võlgade sissenõudmisega nii kohtuvälisel kui kohtulikul teel. Peamiselt omandatakse energeetika-, finants- ja telekommunikatsiooni ettevõtete bilanssi kogunenud võlgnike kohustusi. GS Core kuulub Rootsi finantsgrupile Marginalen AB, mis on oma Eestis, Leedus ja Lätis asuvate tütarettevõtetega üks juhtivatest teenusepakkujatest kogu Baltikumis.

Lisainfo:

Sofia Kirsimaa
GS Core tegevjuht
[email protected]